26.-28. septembril osales kaks PCC Projekti inseneri Oliver Lätti ja Arno Liiskmann fib rahvusvahelisel sümpoosiumil Madriidis, kus arutati konstruktsioonide lähtekontseptsiooni projekteerimises. Läbivaks teemaks oli inseneri roll projekteerimise algusfaasides, kus tehtud otsused ja paika pandud kandeskeem mõjutavad kogu projekti kulgu. Kuulda ja näha sai rohkem huvitavat kui võimalik siia kirja panna, kuid loodame, et huvitatutele annab alltoodu väikese ülevaate.
Sümpoosiumi programm jagas arutelu neljaks alateemaks, mis algasid peaesinejate loengutega ning jätkusid lühemate esitluste ja töötubadega:
- Inspiratsiooni leidmine – peaesineja Mike Schlaich, SBP/TU Berlin
- Informatsiooni kogumine – peaesineja Carlo Ratti, MIT Senseable City Lab/Carlo Ratti Associati
- Loovuse rakendamine – peaesineja Hernán Kraviez, Norman Foster Foundation
- Lahenduste realiseerimine – Peaesineja Achim Menges, University of Stuttgart
Inspiratsioon
Loengu läbivaks teemaks oli konstruktsioonilahenduste ideede kogumine, samuti massi vähendamine, et saavutada soovitud omaduste ja väljanägemisega lahendus väiksema süsinikujalajäljega. Jutuks tulid kerged raudbetoonkonstruktsioonid, eelpingestatud süsinikkiust tõmbeelementidega ribiplaadid, 3d prinditud ühendusdetailide ja süsinikkust kandvate liinidega fassaadilahendus ja muu.
Töötoas lahati sildade lähtelahenduse valikut ning projekteerimise kulgu, Akio Kasuga (Sumitomo Mitsui Construction) rõhutas ajalooliselt edukate (ning visuaalselt meeldejäävate) konstruktsioonide tundmise tähtsust. Pablo Picassole omistatud tsitaat “Head kunstnikud laenavad, suurepärased kunstnikud varastavad” jäi kõlama ka suurepäraste inseneride kohta.
Informatsioon
Meid ümbritsevas keskkonnas ja meie taskus olevate sensorite hulk võimaldaks igal hetkel salvestada hiiglasliku koguse informatsiooni. Selle ärakasutamise osas oleme ilmselt alles silmi avamas. Loengus puudutati võimalust hinnata sildade seisukorda nendest üle liikuvate telefonide akseleromeetrite abil ning kaaluti võimalust, kus tulevikus foorid kaovad ning tehisintellekti poolt juhitud sõidukid voolavad peatumata, ideaalse ajastusega üksteise vahelt läbi.
Töötubade teemaks oli droonide, paiksete andurite ning 3d punktipilvede abil info kogumine, filtreerimine ja töötlemine.
Loovus
Norman Foster saadab endanimelise fondi arhiividesse iga kuu keskmiselt viis täis skitseeritud kaustikut. Edukate lahenduste leidmise võtmeks on väsimatu ideede genereerimine ning sügavalt läbipõimunud koostöö erinevate distsipliinidega. Loovus tuleb abiks ka heategevuslikes projektides osalemisel – keerukates oludes ning kohalike materjalide abil.
Töötubades käsitleti parameetrilist projekteerimist Rhino, Grasshopperi ja Karamba 3D abil, tasakaaluolukorra lahendamist ning konstruktsiooni kontseptsiooni väljatöötamist näite baasil.
Realiseerimine
Selleks otstarbeks välja töötatud kompaktsete masinatega saab valmis lõigata puitdetaile täpsusega 0,2mm ning toota süsinik- ning klaaskiust äärmiselt kergeid komposiitseid kandeelemente. Peaesineja käsitles tehnoloogiate ja lahenduste arengut, sealhulgas sidemeid looduses leiduvate struktuuridega putukate tiibades, ehitusprotsessi ning valminud paviljonide ja avalike rajatiste toel õpitut.
Töötubades tuli jutuks 3d printimine – seda nii betooni, modifitseeritud pinnase kui muude materjalidega, lahenduste digitaalne presenteerimine ning virtuaalreaalsuse rakendamine.
Sümpoosiumi kolmandal päeval oli osalejatel võimalus külastada erinevaid teemakohaseid vaatamisväärsusi. Lisatud pildid on Eduardo Torroja projekteeritud La Zarzuela hipodroomist, kus konsoolse raudbetoonist varikatuse paksus jääb eri osades vaid 40 ja 145mm vahele.
